Autor: Sievin Jalkine • 30. aprill 2024

Sobivate tööjalatsite kasutuselevõtt mõjutab töö tulemust

Kvaliteetseid töö- ja turvajalatseid tootva Soome ettevõtte Sievi Jalkine OY Baltikumi müügijuht Ülar Verev kinnitab, et väga paljudes valdkondades on oluline pöörata igapäevatöö käigus tähelepanu töötajate turvalisusele, sealhulgas sellele, milliste omadustega töö- või turvajalatseid kantakse. Et õnnetus ei hüüa tulles, on alati kergem ennetada, kui tagajärgedega tegeleda.

Enamik spetsialiste peab oma jalgu kaitsma ohutusnõuetele vastavate turvajalatsitega ning siinkohal ei ole Eesti tööstusettevõtted mingi erand. Sievi asulas üle 70aastase tegutsemiskogemusega jalatsitehas on loonud ka meie tingimustele vastavad tootesarjad. „Nõutud standarditele vastavaid tooteid leiab mitmesuguseid, kuid Sievi on võtnud südameasjaks jalatsikandja turvalisuse, andmata järele kasutajamugavuses. Et Põhja-Euroopa aastaringsed ilmastikutingimused ning nõudlikud töökeskkonnad seavad nii jalatsitele kui ka riietele parajaid väljakutseid, on kohalik tootja selle kõigega arvestanud ja kasutab vaid parimaid materjale,“ selgitab siinkohal Ülar Verev.

Riske tasub maandada ennetavalt

Tänasel päeval on kõik kursis, miks ja kus tuleb kasutada mõnes töölõigus kõrgnähtavaid riideid, kiivrit, kindaid, kaitseprille, kuulmiskaitsmeid ja turvajalatseid. „Nii raske- kui ka kergetööstuses esineb mitmesuguseid riske ning sellistes töökeskkondades peab olema tähelepanelik nii enda kui ka teiste tegevuste tarbeks,“ tõdeb Verev siinkohal, lisades, et kogemustega meister võib oma laialdaste teadmiste abil toimetada küll muretumalt, aga oma tööohutust peab temagi jälgima.

Neidsamu spetsialistide teadmisi ja kogemusi kaardistavad ka Sievi esindajad ning vahendavad seda väärtuslikku teavet oma tootearendajatele. Juba 1960ndatel hakkas saapaid valmistanud Sievin Jalkine OY pöörama tähelepanu just tööturvalisusele. „Saabastele lisati varbakaitsmed, prooviti erinevaid materjale, tekkisid juurde madalamad ja poolkõrged mudelid ning iga kümnendiga muutus lisaks toote kestvusele järjest olulisemaks ka selle mugavus ja disain,“ selgitab Sievi Baltikumi müügijuht. 1990ndatel sai aga Sievist Euroopas esimene jalatsitootja, kes võttis tootmises parima kvaliteedi tagamiseks kasutusele ISO standardid.

Põhjamaine jalatüüp vajab oma liistu

Ülar Verevi kinnitusel valmistatakse Sievi turvajalatseid Põhja-Soomes. Tehases on ligi 500 inimest, kes teevad nii lihtsamaid tänavakingi kui ka erilisemaid jalatseid. Lisaks valmistatakse iseendale kasutamiseks jalatsite valmistamisel tarvilikke tööriistu. Suur osa Sievi jalatsitest valmib käsitööna, kuid on ka protsesse, kus on automaatikat-robootikat ja väga kaasaegseid lahendusi. Tehasel on näiteks täisautomaatne ladu, kus töötajate käsutuses on tipptasemel tootmistehnika.

„Sievi jalatseid valmistatakse seniajani Soomes, sest see aitab tagada meie põhjamaistele ilmastikutingimustele sobivat kvaliteeti. Olles vahetult kontaktis lõppkasutajaga, saame nõnda hõlpsalt vastata nõuetele ja küsimustele. Tegelikult on kõik protsessid ligemal olles hõlpsamad,“ möönab Verev. Tema sõnul on hea meel, et Soomes osatakse kodumaist tootmist hinnata – sama võib ka Eesti kohta öelda. „Sievi tooted on Eesti turul 2000. aastate algusest ja tellimuste numbrid näitavad, et seni väga populaarsed. Kes juba korra on Sievi head kvaliteeti tunda saanud, ei mõtle enam soodsana näivatele lahendustele. Meie turul on nii Lõuna-Euroopa kui ka Kesk-Euroopa, aga põhiliselt Aasia päritolu tooted – ning siin võib öelda, et hoolimata nende jalatsite ilusast välimusest on põhjaeurooplaste jalatüübi tarbeks jalatsi vajadus veidi teistsugune. Valed valikud peegelduvad töötajate rahulolematuses ning pidevas soovis muuta või juurde tellida uusi tooteid,“ möönab Verev.

Tema sõnul on põhjaeurooplase jalatüüp laiem ja vajab seepärast avarama liistuga jalatsit. „Sievi on jalatsi anatoomilisele sobivusele põhjalikult mõelnud ja sealt tuleb ka kasutajamugavus. Kogu jalatsi sobivus varbaotsast kannani on põhjalikult läbi mõeldud tootearengu faasis. Mis puudutab aga turva- ja tööjalatsi erinevust, siis neid eristab teineteisest see, et tööjalatsi sees ei ole ühtegi turvaelementi – tegemist on mugavate mõnusate jalatsitega, mille koostismaterjalid on samad kui turvajalatsitel. Turvajalatsitel on aga sees lisaks turvakaitsmed: turvanina ja torkekindel tald. Kui tööjalats on hea kerge mugav, millega võib käia ka vabal ajal ringi, siis turvajalatsi puhul on pandud rõhk sellele, et see kaitseks kõikjalt ohtude eest,“ selgitab Verev. Seepärast vastavad ka turvajalatsid teatud standarditele ning on numbriliselt tõendatavad sertifikaatide abil, et see jalats katab need riskid.

„Jalatsi sees olev sildike – SRC – Slip Resistance C – ehk haardetegur vihjab näiteks glütseriiniga testitud libisemiskindlusele. Kollane märk ESD kinnitab, et kehas tekkivad staatilise elektri laengud maandatakse jalatsitest võimalikult pidevalt,“ loetleb Verev, lisades, et turvajalanõu puhul on põhiline kaitsta varbaosa. Varbakaitse on piisavalt tugev ning kaitseb ka siis, kui tõstukiratas peale sõidab või raske ese varbale kukub. Aga intsidendi järel tuleb jalats eemaldada kasutuselt, sest see on oma töö ära teinud. Kui kasutatakse edasi, siis omal vastutusel, kuna kaitseomadused võivad olla edaspidi nõrgad.

Lisaks varbakaitsmele on oluline vahetalla kiht, kust ei tule teravad esemed läbi – see on maksimaalset kaitset pakkuvast metallist või siis paremat paindlikkust tagavast komposiittekstiilist. Mõnede jalatsite puhul on oluline sädemekindlus ning kui kunstmaterjalist või riidest jalats võib augud sisse võtta kergesti, siis klassikaline nahk on oma olemuselt kõige tugevam ja parem. Seda ka talvesaabaste puhul: on hea ilmastikukindlusega, hooldada lihtne ja peab kaua vastu.“

Tööstusvaldkond eeldab spetsiifilist turva- või tööjalatsit

Tootmisettevõtete mitmesugused tingimused nõuavad jalatsitootjalt tähelepanu pööramist paljudele asjaoludele. Ülar Verevi kinnitusel juhtub kõige enam tööõnnetusi erinevates töökeskkondades libastumistel ja komistamistel.

„Kergema põrutuse eest kaitseb jalga korraliku turvajalatsi enda materjal. Tihti juhtub, et on valitud soodsast õhukesest materjalist kerged jalatsid, mis tegelikult ei paku jalale piisavalt tuge ega kaitset, need jalatsid võivad katki minna ka puidust kaubaaluse vastu ning kasutaja peab taas kulutama raha uute jalatsite peale. Sievi pöörab palju tähelepanu kvaliteetsele Euroopa toorainele ning koos läbimõeldud jalatsi disainiga tagatakse pikaaegne kasutusrõõm, kasutades kvaliteetseid materjale. Tallamaterjali sulavalu pealismaterjalide külge on terve teadus, et see kooslus oleks pehme ja samas kulumiskindel nii karedatel põrandatel kui ka erinevate kemikaalide kindel.

Libisemiskindlust tähistatakse jalatsitel SRC ehk Slip Resistance C tähisega, mida mainisime juba varem – ka ses osas on Sievi võtnud kuulda toodete kasutajaid ning arendanud nõutud standardi omadustest paremad omadused. Näiteks TractionPro lamelltald, mis olid esialgu mõeldud vaid talvesaabastele, lisati pärast positiivset tagasisidet ka osale soojema perioodi või sisetööde toodetele ning näiteks emulsiooni- või õlipritsmetega kaetud libedatel epoksiidpõrandatel tegutsejad saavad nüüd turul leiduvatest parima pidavusega jalatsitega turvaliselt tööd teha,“ toob Ülar Verev näiteid.

Tema sõnul tasub kindlasti meeles pidada, et ka palavamate ilmadega on oluline kasutada töö- või turvajalatsi sees häid sokke. „Tavaline puuvillane sokk on küll kasutajasõbralik, kuid higistamise korral kipuvad need jalatsis tükk aega jääma niiskeks. Sievi erinevatest tehnilistest materjalidest valmistatud sokid on inspireeritud matkatoodetest. Sokkidel on tugevdatud kanna- ja varbaosa, anatoomiline disain ning materjalivalik tagab parima koosluse aktiivsele töötegijale,“ selgitab ta.„Anatoomiliselt sobivate Dual Comfort+ sisetaldade abil saab aga turvajalatsi kasutajamugavuse viia järgmisele tasemele. Paljudele püstijala töötavatele spetsialistidele on varasemale väsimusstressile toonud sobiva laiusega Sievi turvajalats koos personaalse sisetallaga töörõõmu tagasi ning ühtlasi saab spetsialist keskenduda kogu tööpäeva jooksul oma ülesannetele. Need tootmisettevõtted, kes investeerivad oma töötajate töötervishoidu, on heade töötajate poolt kõrgelt hinnatud,“ jagab Verev oma tähelepanekut.

Kuid tagasi Sievi poolt valmistatud ning tööstusettevõtetele sobivate turvajalatsite ning nende spetsiifika juurde. „Jalatsite varbakaitse tagatakse komposiidist, alumiiniumist ja terasest turvaninade abil. Praktika on näidanud, et rasketööstuses juhtuvate mitmesuguste õnnetuste eest kaitseb kõige paremini terasest varbakaitse ja torketald. Lisaks keerulisemate töövõtete juures aitavad jalatsid, kus on lisatud spetsiaalne pöialuude kaitse. Komposiitplastik varbakaitse on mugav töötajatele, kes vajavad metallivaba varustust. Enamikule riskidele sobivad S3 turvaklassi jalatsid tagavad varbakaitse, põrutus-, õli- ja torkekindla talla ja ilmastikukindluse. Kergemate sisetööde tegijad võivad suuremate ohtude puudumisel kasutada ka lahtisemaid S1 või S1P jalatseid. Osa kergema turvaklassi jalatsite õhuavad on kaitstud külje pealt tugeva võrguga, et lahtised osakesed jalatsi sisse ei satuks. SieviAir toodetel on aga lisatud jalatsi õhutamiseks talla sisse augud. Ebatasastel pindadel liikujad võiksid kasutada aga poolsaapaid, mis fikseerivad paremini pahkluu ümbruse. Paljudes Sievi poolsaabastes on kasutatud memoryfoam kihti, mis hoiab hüppeliigest ja kaitseb küljelt tulevate põrutuste eest. Eesti turul on väga suure populaarsuse saanud roheline Viper tootepere, mille pealis on nüüdsest tugevast nahast ning tald kahekomponentsest polüuretaanist, mis kestab hästi näiteks karedatel betoonpindadel. Lisamugavuse leiab Roller toodetel, millel on traditsiooniliste paelte asemel Boa rullikkinnitus. Boa rullik on tugeva ehitusega ning sellel on toote eluaegne garantii,“ loetleb Ülar Verev erinevaid Sievi turvajalatsite kastutusmugavust ja turvalisust tõstvaid detaile.

Foto: Vesa Ronty

Vastutustundlik tulevik on Sievile oluline

Sievi vastutustundlik suhtumine peegeldub Soomes asuva tootmisettevõtte läbipaistvas tegevustes ja jätkusuutlikus pereärimudelis. Sievi jätkab kvaliteetsete jalatsite tootmist ja kannab samas vastutust keskkonna, kogukonna ja töötajate eest. Viimaste aastatega on iga tootmise protsess kaardistatud, et olla teadlik ning eesmärk teadvustada ka lõppkasutajaid Sievi jalatsi kasutamisest tekkivast keskkonna jalajäljest. Paljud Eesti ettevõtted jälgivad samuti oma tarnijate süsinikoksiidivaba teekonda aastaks 2035.

Ülar Verevi kinnitusel uueneb Sievi kataloog iga-aastaselt ja seal on tooteid umbes 200. Nõnda võib öelda, et ka teadlikum klient leiab Sievi kataloogist endale või oma ettevõtte töötajatele sobivad Sievi jalatsid. „Sievi võimekus teha tooteid on aga kordades suurem kui kataloogis sisalduv ning kõiki mudeleid kataloogi ei panda. Kel tarvidus kvaliteetsete jalatsite järele, leiab Sievi kodulehelt www.sievi.com/ee oma piirkonnale sobivate edasimüüjate kontaktid. Hästi varustatud kauplustes on populaarsemad näidised ja suurused samuti olemas ning klient saab proovida, milline toode talle sobib – professionaalsed müügiesindajad oskavad kliente nõustada vastavalt töökeskkonna vajadustele. Kui mõnda spetsiifilisemat toodet või suurust kohapealt ei leia, siis tellib edasimüüja need otse Sievi tehase laost mõne tööpäeva jooksul kohale. Ning mis seal tõdeda – kes juba Sievi kvaliteedi ja mugavusega harjunud, ei soovi enam alternatiivseid lahendusi. Sievi jalats on investeering pikemaks ajaks ning kui just igapäevaselt ei kasuta, siis harvemal kasutamisel on jalatsist rõõmu lausa aastateks. Usaldusväärne tootja tagab, et oleksime kõik kindlalt kaitstud!“

Vaata ka www.sievi.com

Liitu Tööstusuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest